Ehituskontsern Nordecon International teenis III kvartalis 36,7 miljonit krooni brutokasumit, ent 2010. aasta üheksa kuu kokkuvõttes kujunes kontserni brutokahjumiks veel 8,5 miljonit krooni. Kontserni müügitulu ulatus septembri lõpuks 1,18 miljardi kroonini.
„Kolmas kvartal kujunes brutokasumi osas ootuspäraselt kasumlikuks. Kuigi siin oli oma roll ka Mäo möödasõidu projekteerimise ja ehituse suurprojekti lõpetamisel, on tegemist traditsiooniliselt tugeva kvartaliga ehituses,“ lausus Nordecon International ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Aasta viimastele kuudele vaadates olen mõõdukalt optimistlik, uskudes, et ka neljandas kvartalis jätkame põhitegevuse osas kasumiga tegutsemist.“
Kontserni üheksa kuu müügitulu vähenes võrreldes eelmise perioodiga 40% võrra. „Nordeconi poolt tehtavad tööd jagunevad endiselt kogu ehitusturu erinevatele valdkondadele, mis on olnud kontserni ärimudeli aluseks juba pikka aega. Langus müügitulus käib kaasas nõudluse vähenemisega ja on Nordeconi kontserni osas protsentuaalselt väiksem kui kogu Eesti ehitusturgu vaadates. Pealegi ei maksa müügitulu langust võtta läbinisti negatiivse ilminguna,“ ütles Jaano Vink. „Oleksin hoopis rohkem mures, kui kontserni müügitulu või lõpetamata lepingute portfell praegusel hetkel kiiret kasvu näitaks. Kui vahepeal tundus, et üliodavate pakkumiste aeg turul on möödas, siis päris nii see kahjuks siiski veel ei ole. Pikemaajalisi projekte analüüsides näeme, et sisendhindade kasvu risk on hetkel vägagi suur ning seetõttu ei seagi kontsern eesmärgiks mahtude nobedat kasvatamist. Pigem tuleb tähelepanu suunata eelkõige projektide kasumlikule elluviimisele.“
Kasumlikkust otseselt mõjutava kulude kokkuhoiu kohta lisas Vink, et kontsernis on nimetatud protsess kulgenud vastavalt kavandatule: „Üldhalduskulude osas on saavutatud eesmärk viia need alla 5% müügitulust. Samuti on kontsern liikumas plaanitud kursil, mille kohaselt tuleb tegevuskulusid võrreldes eelmise aastaga vähendada kolmandiku võrra.“
Kolmandas kvartalis kajastati ühekordse allahindluse tulemusel finantskulu summas 40,2 miljonit krooni. Alla hinnati laenud, mille oli Pärnus Keskuse tellijatega seotud ettevõtetele andnud kontserni ettevõte AS Eston Ehitus. Aasta viimases kvartalis peaks selguma keskuse ehituse lõpetamisega seotud õiguslike ja finantseerimist puudutavate probleemide lahendus ning seega ka lõplik mõju Nordeconi kontserni finantstulemustele. „Oleme pingutanud üle aasta, et Pärnu kesklinnas asuv kaubanduskeskus meist olenevatel asjaoludel valmiks, kuid lõplik otsus edasise suhtes peab langema siiski eelkõige projekti finantseerimist korraldanud panga initsiatiivil,“ sõnas Jaano Vink.
