Mida on öelda hoonete ja tiimide ehitamise kohta mehel, kelle käe all valmivad sellised tuntud hooned nagu Rotermanni Ajamaja, Tallinna Sadama D-terminal, suurejoonelised tervisekeskused ja riigigümnaasiumid? Nordeconi hoonete projekteerimise osakonna juht Madis Kerner jutustab nii ehituse lähitulevikust kui ka koostöö olulisusest hoonete loomisel.

„Maja, kus üles kasvasin, on tänaseks peaaegu 100 aastat vana,“ mäletab Nordeconi projekteerimise osakonna juht Madis Kerner aega, kust sai alguse tema armastus ehitamise vastu. „Sain oma kodu rekonstrueerimisel kaasa lüüa, hiljem tundsin, et tahaksin ka tehnilist teadmist juurde. Läksingi õppima tööstus- ja tsiviilehitust Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžisse, spetsialiseerumisega just restaureerimisele. Ma olen hinges ära tundnud, et ehitus on minu teema,“ ütleb ta mõtlikult.

Madis töötab Nordeconis inimeste pärast ja inimeste heaks: „Mulle meeldib oma silmaga töö vilju näha. Igal hoonel on kasutajad, inimesed, kelle heaks seda loome. Naudin, et saame luua ühiskonda uusi elukeskkondi ja tõsta inimeste elukvaliteeti. See annab hea tunde ning jaksu edasi minna,“ nendib ta poeetiliselt.

Koolipingist Ameerikasse

Pärast kooli töötas Madis ehitusel objektijuhina, aga lendas juba peatselt Ühendriikidesse sealse ehitushiiglase Skanska juurde BIM-spetsialistiks (BIM – Building Information Modelling – toim) ehk abiks joonestama hoonete digimudeleid. Euroopalikult hubases Bostonis jäid talle hoobilt silma Ameerika ehitusfirma müstilised mastaabid, kui ta värskelt üle Atlandi lennanuna sai praktikal panna käe külge 7-korruselise parkla ja 21-korruselise kontorihoone ehitamisel: „Sain osaleda ka koolimajade ehitamisel ja aitasin kaasa pakkumiste visuaalide ja arvutustega. See oli megalt silmaringi avardav kogemus,“ meenutab ta üle lahe oldud aega.

Pärast muinasjutulist USA kogemust oli see eriliselt tugev kontrast tõdeda, kuidas kodumaal tehakse endiselt tööd 2D-projektide järgi: „Torumees käis torudega ringi ja ise otsustas, milline võiks olla parim lahendus, kui projektides olid vastuolud. Mõtlesin toona, et see küll ei saa olla Eestis meie tase, me saame paremini.“ Madis oli veendunud, et tahab igal juhul jätkata töötamist just digimudelitega: „Nordecon kui suur ehitusettevõte oli ses osas juba teistele eeskujuks. Ja eriti toreda kokkusattumusena oli siin üheks digiehituse vedruks Miina Karafin (Nordeconi äritehnoloogia juht – toim), kes oli samuti Ameerika Skanskas praktikal olnud.“

Viis aastat Nordeconis

Täna tähistab Madis Nordeconis viie aasta täitumist: „Alustasin BIM projektijuhina, sealt edasi olin projekteerimise projektijuht ning praegu juhin hoonete projekteerimise osakonda.“ Nende viie aasta jooksul on Madis saanud oma „märgi maha jätta“ näiteks Metsä Woodi vineeritehase ehitusel Pärnumaal, tema osalusel on valminud kortermajad Kakumäel ja Sauel, nii riigigümnaasium kui ka uus tervisekeskus Kohtla-Järvel, samuti miljoneid reisijaid teenindav ja paari aasta eest laienenud Tallinna Sadama D-terminal. Hetkel on tema meeskonna laual ka näiteks Ülemiste Alma Tominga hoone projekt, mis on ehitusalaselt taas uus väljakutse – kõrge siseaed, keerukad massiivsed klaaslahendused, kumerad nurgad nii hoones sees kui ka fassaadil.

Nordecon on suur ehitusettevõte, projekte ja objekte on siin seinast seina ja igav ei hakka. „Suure ettevõtte puhul on kõige mõnusam see, et me teeme Eesti mõistes tõeliselt suuri objekte ja need kõik on täiesti erinevad. Ei ole nii, et teed ära ja saad siis uuesti teha sama asja. Siin saab kiiresti areneda, sest pidevalt tulevad uued väljakutsed,“ rõõmustab Madis ja nendib, et see kehtib nii hoone tehnilise keerukuse kui ka inimsuhete osas. Tema jaoks hakkabki kõik just inimestega suhtlemisest. „Tore on just see, et me ei istu oma osakondades, kus igaüks ajab oma asja, vaid meil on väga tihe koostöö.“

Auhinnatud Ajamaja

Aga kui me räägime objektidest, kus Madis on käe külge pannud, siis ei saa mainimata jätta Rotermanni Ajamaja. Kui sa Viru keskuse eest Rotermanni kvartali poole vaatad, ei saa see märkamata jääda – mesilaskärgede kujuline fassaad ja kõrgele ulatuv uhke hoone paistab kaugele.

Kunagine leivavabrik sai Rotermannis nimeks Ajamaja ning pärjati meisterlikkuse eest 2021. aasta parima ehitusprojekti tiitliga. Kaks aastat kestnud hoone ehitamist mäletab Madis siiani detailselt: „Seda oli üsna kitsas teha, mis muidugi tegi kõik omajagu keerulisemaks, sest see on mitmest küljest hoonetega piiratud. Tegime ka kaks korrust maa alla, mis tuli olemasoleva parklaga kokku viia. Lisaks oli tegemist vana hoonega, mis eeldas rekonstrueerimist, ning see kõik tuli uue hoonega kokku viia. Muinsuskaitse lisas veel omad reeglid.“

Et ehitus Rotermanni kvartali igapäevaelu ei segaks ning inimestel oleks turvaline, planeeriti logistikat väga täpselt. „Lõpuks me üürisime Rotermannis ka büroopinda, sest soojakute jaoks ruumi polnud. Ilmselt põhiline pidev väljakutse oligi logistika – et materjalid poleks korraga ukse taga ega segaks ülejäänud kvartali tööd.“

Tiimis hindab enim inimsuhteid

Osakonna juhina paneb Madis pidevalt tiime kokku. Aga kuidas panna kokku tiim, mis on sama kandev nagu Nordeconi loodavate hoonete konstruktsioonid?

„Silm peab kindlasti särama ja tahe olema – see on põhiline,“ teab Madis täpselt. „Kui ma kirjeldan tööülesandeid ja inimesele see meeldib, tal hakkab mõte kaasa liikuma, siis saame edasi rääkida. Inimesel endal peab olema tahe õppida ja head tulemust saavutada. Me keegi ju ei taha töötada nii, et lihtsalt teed töö ära. Sellisel juhul kannatab nii tiim kui tellija.“

Lisaks hindab ta tiimis erisuguseid kogemusi, oskusi ja taustsüsteemi. „See aitab heale tulemusele tohutult kaasa,“ on Madis veendunud. „Mitmekülgsed projekteerimise projektijuhid ja konstruktorid on alati hinnas.“

Et koos teineteiselt õppida, käiakse võimalusel üksteise objekte läbi, projektijuht tutvustab käsilolevat ning ühiselt arutatakse lahendusi. „See on andnud mullegi oma projektidesse ideid, mida saan kasutada. Selline üksteise kuulamine ja teineteiselt õppimine on oluline töö osa,“ hindab Madis kõrgelt oma tiimi teadmisi.

Ehitus viie aasta pärast?

„Pole kahtlustki – digimudelid on siin, et jääda,“ on Madis kindel ja lisab, et ajaga muutub ka ehituses digiasjaajamine ainult igapäevasemaks. „3D-projekteerimisega on võimalik hoonet digitaalselt näha ja aru saada juba enne, kui ehitama hakatakse. 3D-projektides tulevad ka riskid ja vead välja, see hoiab kokku aega ja ressurssi ehitusel.“ Samm-sammult on digilahendustega võimalik katta kogu hoone elukaar. Praegu näiteks proovitakse pilootprojektidega mudelipõhist ehitusloa taotlemist.

Teise asjana hüüatab Madis: „Liitreaalsus!“ Mis esmapilgul võib inimese ju segadusse ajada, ent Madis on tulevikku näinud. „Sa saad mudeli sees olla, võrrelda erinevaid mudeleid koos. Võtad telefonis kaamera lahti ja sinna, kuhu kaamera sihid, näitab pilt sulle eesolevast asjast mudelit. Õigemini, sa justkui oled keset oma mudelit, selle sees,“ selgitab ta õhinal.

Eriliselt paistab talle meeldivat mõte ajajoonega digimudelist, kus sul on ekraanil ees mudel ja nii nagu ajajoonel edasi liigud, näed, mismoodi hoone valmis saab ja millal. „5D lisab igale tööle veel ka hinnad juurde. Seda kõike juba kasutatakse, kuid asjad on praegu veel katsetamise järgus.“