Ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõte Nordecon AS on läbi aastate olnud tehnika- ja ehitusvaldkonna tudengite hulgas atraktiivne tööandja, kes kaasab noori praktikante nii objektidele kui ka kontorisse. Ligi aasta Nordeconis töötanud objektide tööjuhid Kerbert Viimsalu ja Janar Leigri leiavad, et Nordeconis juba igav ei hakka ja kontoritööst huvitavam on tegevus ehitusobjektil.

Kerberti sõnul polnud tal pärast gümnaasiumi lõpetamist ja kaitseväge aimugi, mida edasi teha. „Hakkasin koolide õppekavasid lugema ning tundus, et ehitus on suurima haardega valdkond, mis puudutab lisaks ehitusele juurat, seaduseid, juhtimist, inseneeriat, majandust… See annab võimalus õppides otsustada, kas mulle meeldivad rohkem numbrid, juhtimine, arvutitöö või materjalidega tegelemine.”

Nordeconi praktikapakkumistest kuulis Kerbert esimesel kursusel Tallinna Tehnikakõrgkooli Inseneeria karjääripäeval ning talle jäi kõrva, et ettevõttes pannakse palju rõhku BIM mudelprojekteerimisele ning digilahendustele. See tundus põnev ning teisel kursusel otsustas ta kandideerida. Nüüd õpib Kerbert kolmandal kursusel, töötab Nordeconis tööjuhina ning ootab huviga kevadist inseneripraktikat. „Oleme juba kokku leppinud, et minu otsesest ülemusest saab mu praktikajuhendaja. Ta on väga toetav nagu ülejäänud meeskond. Olen seekord seotud Inseneeria karjääripäeva korraldamisega ning saanud näiteks meie inimestelt positiivse vastuse Ehitusinstituudi eelseminaril esinemiseks. Samuti on alati kõik väga mõistvad, kui koolis on mõni ootamatu muudatus. Pidevalt rõhutatakse, et õppimine on väga tähtis. Töö saab keegi teine minu eest ära teha, kuid kooli peab ikka igaüks ise lõpetama.”

Ta lisab, et ka meeskonda sulandumine oli kiire ja positiivne. Alguses pidi praktikant tutvuma dokumentide, objekti ja inimestega, seejärel hakati progresseeruvalt aina rohkem vastutust andma. „Mulle meeldib see, et meie portfellis pole ühetüübilised kortermajad, vaid erilised projektid, nagu Tartu Ülikooli Kliinikumi uued korpused, Vektori hoonetekompleks Tallinnas Pärnu maanteel, erinevad tööstushooned, Kaitsepolitseiameti peahoone ning insenertehnilisi lahendusi nõudvad sadamad, sillad ja kaitserajatised. Hetkel olen tööjuht, aga huviga vaatan ka projekteerija ameti poole.”

Kooli kõrvalt tööl käia pole lihtne, aga hea ajaplaneerimisega täiesti tehtav

Janar tõdeb samuti, et õige suuna leidmine pole kerge. „Lõpetasin sporditeaduskonna eriala, aga juhuse läbi sattusin hoopis abitööliseks Hiltoni Tallinn Park hotelli ehitusele, kus kasutati mitmeid tol ajal Eesti mõistes uudseid insenerilahendusi. Mu ülemus oli väga lahe mees, tõeline mentor ja eeskuju, kes suutis mõelda alati mitu sammu ette. Vaimustuses mõtlesin, et kas selline elukutse võiks ka mulle sobida? Kahjuks või õnneks jäin aga esimesel korral kõrgkooli ehituseriala sissesaanute hulgast välja ning suundusin onu juurde Norrasse elementmaju kokku panema. Sain reaalse platsiehitaja kogemuse ning see süvendas minu huvi veelgi. Olen olnud lühikest aega ka projekteerimisbüroos 3D-mudelite peal, mis on samuti põnev, ent tundsin, et arenguks vajan hetkel veel reaalset platsikogemust.”

Nordeconis on Janari sõnul uutele tulijatele äge sisseelamisprogramm. Ta käis tutvumas tulevase objektiga, milleks on Vektori hoone, see avaldas muljelt ja pärast praktikat jätkab ta samal objektil kolme korruse tööjuhina. „Hetkel huvitab mind kõik alates programmidest ja alltöövõtjate juhendamisest kuni sisetööde ning elementide monteerimiseni. Arvan, et võiksin julgelt vähemalt 2-4 objekti veel platsitööna ette võtta ja siis otsustaks, mida täpsemalt edasi tahan teha. Ehitus on väga vinge eriala!”

Janar on küll kaugõppes, aga ütleb, et see ei tähenda, et kooli kõrvalt oleks lihtne tööl käia. „Aga selline kombo on hea, sest teoreetiline pool koolist saab kinnistatud uute teadmistega ehitusplatsil. Topeltkoormus nõuab palju ajaplaneerimist, aga prioriteedid peavad olema paigas: kutsetunnistus ja kooli lõpetamine on oluline. Nordeconis töötamise juures meeldib mulle veel digitaliseerimise olulisus ja avatus uutele mõtetele: kõigi ideed kuulatakse ära, kuidas saaks paremini, paindlikumalt ja efektiivsemalt.”

Ehitusvaldkond oli, on ja jääb jätkusuutlikuks tulevikualaks

Kerberti üks mõte ehituseriala valides oli, et ehitusalased teadmised tulevad kasuks ka siis, kui ise selles sektoris ei tööta. „Esiteks võib endal ju tekkida soov maja ehitada. Teiseks ei kao see ala kunagi, isegi 3D prinditud majade puhul on vaja inseneriteadmisi ja inimkontrolli. Praegu on mul huvi suur ja tahaksin näiteks teada, kuidas on ehitatud Dubai kõrghooned või muud maailmas mastaapsed ehitised.”

Janar lisab, et ka talle imponeerib valdkonna jätkusuutlikkus ning asjaolu, et siin ei saa kuidagi seina ette tulla, sest ehitada saab nii maal, õhus, vee all kui ka maa sees. „Inseneriteadus on ääretult põnev – kuidas saab hooneid nii kõrgeks või suureks ehitada ning kuidas seal on silded paigaldatud. Kõike tahaks teada ja miks mitte ka ise luua!”

Kui uurida meestelt, et millist tüüpi inimesele ehitusvaldkond üldse sobib, on nende märksõnadeks analüüsivõime, suure pildi nägemise oskus, tasakaalukus ning loomulikult huvi ehitusvaldkonna, inseneritöö, arhitektuuri või eelarvestamise vastu. Valdkond on lai ja igaüks leiab siit kindlasti endale sobivaima suuna.

Kui Sul on huvi töötada Eesti ühes suuremas, vanemas ja innovaatilisemas ehitusfirmas, vaata lisainfot www.nordecon.com/praktika ja võta julgelt ühendust: cv@nordecon.com

Lugu on ilmunud ajakirjas Võti Tulevikku 2024. Autor Gerli Ramler.