Palju avalikkuse tähelepanu pälvinud Maanteeameti poolt 2013. aasta lõpus ning 2014. aasta alguses läbi viidud üle-eestilise maanteeobjektide uuringu järeldused on eksitavad. Nordecon analüüsis esitatud tulemusi, millest selgus, et Maanteeamet võrdles aastaid tagasi sõlmitud lepingute alusel ehitatud teelõike täna esitatavate nõuetega, mis on varasematest mitmekordselt rangemad.
“Nordeconi analüüs näitas, et peaaegu kõigil juhtudel, mida Teede Tehnokeskuse AS uuringus ja Maanteeameti järelduses kajastati, olid teed ehitatud nõuete- ja lepingukohaselt ning kooskõlastatult Maanteeametiga,” ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. “Erinevus mõnel juhul enam kui 5 aasta taguse ajaga, mil leping sõlmiti, tuli sisse sellest, et toona kasutati tänasega võrreldes leebemaid nõudeid. Ka tollal aktsepteeritud nõuded ei olnud tegelikult ebapiisavad, lihtsalt nüüd on Maanteeamet asunud nõudeid uuendama ja muutnud need oluliselt karmimaks – see kajastub ka uutes läbiviidavates riigihangetes. Samas toimus uuringu esialgsete tulemuste tutvustamine meedia poolt suuresti pealiskaudselt ning kiirustades tehtud järeldustest loodi mulje, nagu oleksime meie või ka teised teedeehitajad oma lepingukohustusi täitnud ebapiisavalt või halvasti. See ei vasta tõele. Nordecon on oma tööd alati teinud kvaliteetselt ning lähtunud nendest reeglitest, mille tellija talle hanke ajal kehtestab. Seda tõestab fakt, et uurimise all olevad objektid on omal ajal ka Maanteeameti ja järelevalve poolt vastu võetud.”
“Liiklejatena tunnetame, et Eesti põhimaanteed on tegelikult päris heas seisukorras ja võrreldavad arenenud lähiriikidega,” selgitas Jaano Vink. “ Loomulikult esineb ka hiljuti ehitatud teelõikudel üksikuid kohti, kus ehitaja peab garantiiajal tekkivad puudused likvideerima ja see on ka mõistetav. Ka uuel autol või pesumasinal on garantiiaeg, mille jooksul saab avastatud puudusi parandada. Riigihangete sõel, kes pääsevad täna teid ehitama, on karm ja tihe, tellijaid samas suuresti üks. Tööde teostamisel aga saab ehitaja lähtuda siiski üksnes sellest, mida klient, Maanteeamet, soovib ning ette kirjutab – omaloominguks siin kohta pole. Mulle teadaolevalt on suurem osa turuosalisi eri aegadel pakkunud Maanteeametile kvaliteetsema resultaadi ja madalamate kasutuskulude nimel küll soodsamaid, küll kallimaid, küll vastupidavamaid lahendusi, kuid juba sõlmitud riigihankelepingu tingimuste muutmine seda niisama lihtsalt ei võimalda ja teedeehitajad on sunnitud ellu viima algse projekteeritud lahenduse, kahjuks ka siis, kui see ei ole parim. Seetõttu on ehitajate ettepanekud sageli vaid headeks mõteteks jäänudki. Töö tuleb selgelt tellija materjalist – kui väljenduda kujundlikult. Seepärast ongi ka riigihangete puhul erakordselt tähtsad täpsed, läbimõeldud ja mõtestatult ettevalmistatud protsessid – põhjalik planeerimine ja arukas projekteerimine. Ehitustöid aga peab raamima selge ja kindlatel reeglitel põhinev kontroll.”
“Nordecon toetab kahel käel Maanteeameti tänase juhtkonna soovi teha oma tööd märkimisväärselt paremini ja õppida möödanikul tehtud vigadest. Sama soov on ka meil endil.” lausus Jaano Vink. “Samas ei saa tagantjärele ühepoolselt muuta juba sõlmitud lepingute tingimusi ja esitada ehitajatele uusi nõudeid seal, kus tööd on ammu valmis, üle antud ning vastu võetud. Kuna mitmetel Maanteeameti uuringus vaadeldud objektidel ei ole garantiiaeg veel läbi, on ka seonduvad lepingud veel jõus ning kinnitan, et Nordecon likvideerib avastatud põhjendatud puudused korrektselt. Praegusel juhul ei leidnud me Nordeconi poolt ehitatud teedel Maanteeameti poolt tellitud uuringumaterjalidele tuginedes mingisuguseid märke sellest, et kõnealuste teede kvaliteet oleks nõutust kordades halvem, nagu seda skandaalile keskendudes meedias kujutati. Pigem vastupidi, uuringutulemused osundasid sisulise analüüsi käigus, et töö on põhimahus teostatud vastavalt lepingule ja aktsepteeritud normidele. Üksikutes kohtades, kus kõrvalekaldeid tõesti leiti, Nordecon oma vead garantiikorras ka parandab.”
