Nordecon AS-i juhatuse liige Tarmo Pohlak on suure kogemustepagasiga mees, kes rõhutab, et peame rohkem ette vaatama, et teha paremaid otsuseid.

Tarmo Pohlak on viinud aasta ehitaja tiitli koju suisa kahel korral: aastatel 2009 ja 2016. Ta on AS-i Nordecon ning nüüd ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige, kes rõhutab, et alustuseks tuleb tegutsemissuund paika panna ning seejärel töötada selle nimel, et plaan täide viia. Sellist lähenemist on vaja nii ehituse planeerimises, platsil töid juhendades kui ka ühiskonnas laiemalt.

Stabiilsema Eesti poole

Eesti on noor riik ning majanduse tõusude ja languste tsüklite osas meil veel väga suurt kogemust pole. „Taasiseseisvumisest alates läbime alles kolmandat kriisi,“ sõnab Pohlak ning nendib, et kui praegusest üle saame, on järgmist keerulist aega oodata ilmselt taas umbes 10 aasta möödudes. Aga see ei pruugi ka nii olla, sest praegune maailm on pidevas muutumises. „Majanduse põhitõed on siiski kehtinud ja jäävad ilmselt ka edaspidi kestma – näiteks inflatsiooni ohjeldamiseks tõstetakse intresse. Täna on rahatrükilembus mõneks ajaks möödas ning rahale on taas tekkinud hind. Mis on väga positiivne ja jätkusuutlik.“

Kõige selle juures on oluline läbipaistvus ja stabiilsus, sest poliitiliste muutuste tuules pöörlev riigi rahanduspoliitika tekitab ettevõtjates ja investorites ebakindlust. Soome ja Rootsi taoliseid heaoluühiskondi võib kritiseerida nende igavuse ja aegluse pärast, samas sealsed poliitikud ja ka ettevõtete juhid püsivad oma ametis kauem ning seeläbi sünnib kindlustunne ja usk ühiskonnana üldisesse stabiilsusse, mida päevapoliitilised turbulentsid ja valitsusevahetused mõjutavad vähem kui Maarjamaad.

„Kontratsükliline majandamine, see on suund, kuhu muu maailma eeskujul vaadata,“ on Pohlak oma kogemuste põhjal veendunud. „Kui saabub kriis, siis saab käivitada projektid, mis on juba valmis projekteeritud ja kokkuvõttes saab niimoodi sektorit läbi vajalike investeeringute tegusana hoida. Selle tulemusena laekub riigikassasse ka lisa maksuraha, iga investeeritud euro toob riigi majandusse teatud protsendi raha tagasi.“

Kriisist välja

Selge on see, et Eestis on majanduslangus. Juba üheksandat kvartalit järjest. Ühiskond ja meedia on ärevil, tootes atraktiivseid ja klikketoovaid pealkirju: „Millal lõpeb maksufestival? Kes ja millal pankrotti läheb? Kuidas majandus taas tõusule pöörata?“

Pohlak ise eelistab lähtuda põhimõttest, et head kriisi ei maksa raisku lasta. Riigi tasemel on vaja ette mõelda, erinevad valdkonnad töös hoida, sest kui me praegu otsuseid ja investeeringuid ei tee, on hilisem kulu kordades suurem. „Kui me vähendame näiteks oluliselt investeeringuid teehooldusesse ja -ehitusse, siis oleme peagi silmitsi faktiga, et meil ei ole enam ettevõtteid ega oskustöölisi, asfalditehased on müüdud, hinnad kasvavad. Kui laseme praegu valdkonna varjusurma vajuda, on teede tänase olukorra taastamine aja möödudes kordades kulukam,“ möönab Pohlak. „Kui ikka 10 aastat hambaarsti ei külasta, siis peavad väga head hambad olema, kui pääsed seejärel vaid paari plommiga ja pole vaja viit hammast välja tõmmata ja asendada.“

Seega on tegutsemissuunad vaja paika panna ning need ei tohiks taanduda vaid 4-aastasele valimistevahelisele tsüklile. Millist teede, raudteede või koolide võrku me vajame? Kas ehitame üürimaju või mitte? Avame linna merele või mitte? Tihendame linna ja kui, siis kuidas? Kuidas üldse planeerida ja arendada meie linnasid?

„Väga tihti on ka otsustamatus halvav. Võtame näitena kasvõi linnahalli saaga,“ toob Pohlak näite.

Vähene bürokraatia

Samuti tuleb mõelda, kuidas meelitada Eestisse investeeringuid. Idaeksport on lõppenud ja odavat tooret ka sealt enam siia ei tule, meie põhilisel eksporditurul Skandinaavias on jätkuvalt keeruline, energiahinnad ja palgad kõrged, maksukeskkond on ebastabiilne ja lisaks geopoliitiline keerukas olukord – seega miks peaks investor tahtma just siia näiteks tehast teha?

„Ent Iisraeli investeeritakse. Lõuna-Koreasse investeeritakse. Seda hoolimata samamoodi ebastabiilsest olukorrast. Ka Eestisse võiks ja peaks investeerima, selleks on vaja teha ka riiklikul tasemel lobbytööd ja süstida kindlust, et siin on turvaline ja et siia toodud rahal on perspektiivi,“ sõnab Pohlak. Just mõistlik ajagraafik ja vähene bürokraatia võiks olla üheks kaalukausiks: „Oletame, et välisinvestor mõtleb, kuhu ehitada tehas või kontor. Kui Baltikumi võrdluses oleme Tallinnas detailplaneeringute menetlemises aeglasemad kui Riias või Vilniuses, siis ta siia ei tule, sest iga aastaga, mil detailplaneering viibib, kaotab investor raha. Kui meil on aga ette näidata värske üldplaneering ja sealt edasi lubame kiiret protsessi, oleks see kahtlemata meie eelis.“

Nordecon annab oma panuse

Tarmo Pohlak usub, et kõikide murede taustal on meil Eestis siiski palju, millest rõõmu tunda – muu hulgas oleme väga oluliselt tugevdamas oma riigi kaitsevõimet, meil on palju ruumi ja värsket õhku ning tsunamid ei tuiska igal aastal üle ranniku.

„Mõõdukas annus rahulolematust on edasiviiv jõud. Peame mõtlema, kuidas end Euroopa ja maailma jaoks laiemalt atraktiivsena hoida,“ ütleb ta.

Ent kuidas saame ise kaasa aidata, et järgmine tõus saaks alata? „Me Nordeconis saame eratellijaid aidata, et sünniks turule sobilik toode. Saame vajadusel aidata ümber projekteerida, toetada tellijat heade mõtete ja eelarvetega, teha ettepanekuid projektide kohaldamiseks, aidata ka ehitusloa taotlemisel, mõelda igati kaasa, kuidas saab,“ arutleb Pohlak. „Aitame valida sobilikumat lepinguvormi, saame aidata sel teekonnal nii eratellijat kui ka riiki ja kohalikke omavalitsusi. Oluline, et kerkiksid sellised hooned, mida tellijail vaja on: mitte liiga suured või väiksed või kulukad, vaid õige asi õiges kohas ja optimaalse maksumusega. Kui meid või meie konkurente kaasatakse piisavalt vara, kasutatakse mõistlikku hankevormi, siis me saame oma osa hästi teha ja hoida ehitajate mainet kõrgel.“

Praktilise meelega juhina on Pohlak omal nahal järgi proovinud erinevad ehitusprotsessi etapid ning teinud selgeks ehitatava projekti kõik detailid, sest tulemuslikult saab juhtida ainult protsessi, mida süvitsi mõistad. „Asju teevad siiski ikkagi inimesed ja inimeste juhtimine on keeruline, ent oluline on mõelda oma tegevused läbi, et mitte tegeleda igapäevase tulekustutamisega. Hea tulemus sünnib koostöös ja vastastikuses lugupidamises ning üksteise toetamine ja motiveerimine on väga oluline sellest olenemata, kuspool lauda parasjagu istuda.“

Fookus on lahendustel

Nordeconi kontserni kuuluvad Eestis lisaks emaettevõttele ka tütarettevõtted Embach Ehitus ning Tariston, Rootsis on Nordeconil tütarettevõte Swencn, mis hetkel on pigem ooteseisundis ning Ukrainas juba 20 aastat tütarettevõte Eurocon – muu hulgas osaletakse Ukrainas kindlustustöödel, aidatakse partnerluses kohaliku energiaettevõttega energiatrafode ümber sarkofaage valada ja ehitatakse varjendeid – sealsete tööde iseloom on võrreldes sõjaeelse ajaga muutnud, samas on mahud taastunud sõjaeelsesse aega. „Meil on seal stabiilne ja toimiv meeskond. Pikem visioon on see, et kui ühel päeval algab riigis taastamistöö, oleme olemas ja saame anda oma panuse, ka koostöös Eestiga.“

Lõppeva aasta tööde portfell Nordeconi kontsernis on kokkuvõttes hea. Praegu pingutatakse 2025. ja 2026. aasta tellimuste nimel, et leida konkurentsitihedal turul mõistlike tingimustega tööd. „Suund on efektiivsusel. Panustame innovaatilistesse lähenemistesse, et riske arvestades targalt töötada,“ sedastab Pohlak. „Kui saame riigi majanduslanguse pidama, siis ehitussektorisse jõuab kindlustunne aasta-pooleteisega.“

Suure tegijana on Nordeconil ka suur vastutus. Paratamatult ollakse kasvulava, seega mõeldakse uuenduslikult ja otsitakse edasiviivaid lahendusi, kutsutakse valdkonda uusi inimesi ning motiveeritakse ja koolitatakse olemasolevaid töötajaid, et saada paremaks.

„Mulle kriisid meeldivad. Kriis sunnib otsima uusi efektiivseid lahendusi, turge ja tegevussuundi. Kui on hea ja rahulik aeg, siis head juhid ja ettevõtted lükkavad end kujutletavalt ebamugavasse tsooni, et hoida end ärksana,“ sõnab Pohlak.

Mõtteterad Tarmo Pohlakult

1. Vaatame ette. Pikk plaan on hea asi. Plaanist üksi aga ei piisa – see on vaja ka teostada. Ka „Ehituse pikk vaade 2035“ vajab teostamist.
2. Järelkasvuga tuleb tegeleda juba põhikooli- ja gümnaasiumiastmes, olgu teemaks laia matemaatika või füüsikaõpe, mis on eelduseks insenerieralade õppimisele või ehituseriala laiem tutvustamine, et anda ülevaade sellest, mis toimub ehitussoojakus, arhitektuuri- või projekteerimisbüroos. Platsile praktikale tulnud noori tuleb kaasata ja nende jaoks aega võtta. Peame astuma sammu noorele lähemale, et nad paremini mõistaksid, milliste võimaluste vahel nad saavad valida.
3. Elu on pidevas muutumises ja meie peame kaasa mõtlema, kuidas optimaalsemalt töötada. Mina olen andmepõhise ehitusjuhtimise usku ja näen, et innovatsioon on eeskätt just vajaduspõhine: olgu tegu 360-kraadise kaamera või telefonis hoone mudeli jälgimisega, eesmärk on kiiremini ja täpsemini lahenduseni jõuda, ennetades probleeme või vigadest tulenevat ümber tegemist. Innovatsiooni nimel peab teadlikult ja pidevalt töötama, erinevaid lahendusi tuleb katsetada.
4. Kui poliitikud asetaks end kasvõi mõttes eraettevõtja kingadesse, siis tehtaks nii mõnigi kord teistsuguseid otsuseid.
5. Vastutuse teema ehituses on väga oluline. Null tööõnnetust ei ole suur võit, see on meie jaoks elementaarne siht. Me ei tea küll päris täpselt, mis toimub jäämäe veealuses osas ehk väikeehitajate pärusmaal, ent siiski on üldine tase ehituses palju tõusnud.
6. Rohepöörde ja jätkusuutlikkusega seotud teemad on tulnud, et jääda. See väljakutse ei ole tulemas, see on kohal. Keskkonnasertifikaadid, jätkusuutlikud materjalid, taaskasutus on märksõnad, millega peavad arvestama kõik turuosalised.’

Lugu on ilmunud EhitusEST ajakirjas 2024. aastal. Autor Liivi Tamm.