Nordecon AS sõlmis täna Kaitseministeeriumiga lepingu Ämari lennubaasi abihoonete ja nende teenindamiseks vajaliku taristu ehitamiseks. Lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 10,85 miljonit eurot.
„See kevad on tulnud ehitajale võrreldes eelmise aastaga meeldivalt teisiti, sest ka hoonete ehituse valdkonna portfelli hakkab suuremaid projekte lisanduma. Nordecon on tänavu juba alustanud Koidula piirijaama hoonete ning Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õpilaskodu ehitamisega, nüüd lisandub sellesse ritta märkimisväärne tellimus Kaitseministeeriumilt,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Ämari lennubaasi tugistruktuuride ehitushanke võit kinnitab muu hulgas ka Nordeconi kui partneri usaldusväärsust riigi ja NATO silmis.“
Avo Amburi sõnul rajatakse antud hanke raames Ämari lennubaasi eraldi angaar parajasti valves olevatele õhuturbelennukitele, lennubaasi teenindamiseks vajalike sõidukite autopark ja garaaž-töökoda, baasi meditsiinikeskus, lihtne reisijateterminal baasi kaudu sisse- või väljalendavate sõjaväelaste tarbeks, kaubakäitluse vaheladu ning lämmastiku- ja hapnikuhoidla. Terminali ja vahelao netopinna suurus on 2498 m2, lennukite angaari suurus 2190 m2 ja garaaž-töökoja suurus 2523 m2.
Samuti saab lennubaasi territoorium 50 837 m2 ulatuses uut asfaltkatet, 8050 m2 killustikkatet ja 7239 m2 betoonkatet. Olme- ja sadeveekanalisatsiooni ning drenaaži- ja veetorustikke rajatakse kokku ligi 10 000 jooksva meetri ulatuses.
Ämari lennubaasi abihoonete ja tugistruktuuride ehitustööd algavad tänavu mais ning kestavad plaani kohaselt 11 kuud.
Ämari lennubaasi renoveerimine Eesti riigi ja NATO ühisel rahastamisel on esimeseks suuremahuliseks NATO julgeolekuinvesteeringuks Eestis. NATO infrastruktuurialaste projektide rahastamine toimub NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program – NSIP) kaudu. Programmi raames rahastatakse NATO poolt 15 Ämari lennubaasi projekti, kokku 32 miljonit euro ulatuses. Aastate 2009–2018 sõjalise kaitse arengukava kohaselt on Ämari lennubaas valmimisel suuteline vastu võtma transpordilennukeid ning tegutsema õhuturvet teostavate hävituslennukite baasina. Samuti annavad NATO toel valmivad kaitserajatised uutes liikmesriikides tugeva sõnumi kollektiivkaitse toimimisest.
