19. mail avatakse pidulikult Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk, mille raames rajati uued ravikorpused laste- ja kõrvakliinikule, samuti uus operatsiooniplokk. Ravitöö algab uutes ruumides suve teises pooles.
Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul oli kolmanda ehitusjärgu eesmärk sarnaselt eelmiste etappidega koondada aktiivravi ühte kompleksesse taristusse. „Senised tingimused nii laste- kui ka kõrvakliinikus olid väga kaugel sellest, mida soovime pakkuda oma patsientidele. Seetõttu on meil eriti hea meel, et vaatamata viimastele keerulistele aastatele oleme tänases hetkes, mil ehitus on lõpule jõudnud. Selleks, et olla ravi-, õppe- ja teadustöös eestvedajaks, on vajalik kaasajastada nii ravikeskkonda kui ka töötajate olmetingimusi ning võimalusi õppetöö ja teadustöö läbiviimiseks. Erialade koondumine meditsiinilinnakusse kiirendab patsientide raviteekonda, võimaldades võimalikult paljud uuringud ja protseduurid viia läbi ühes kohas. See on suur hüpe kaasaegse infrastruktuuriga ülikoolihaigla suunas,“ lausus juhatuse esimees.
Terviseminister Riina Sikkut rõõmustas, et Kliinikumi laste- ja kõrvakliinik saavad kolida uutesse, kaasaegsete töötingimustega ruumidesse. „Lõpule jõuab kogu Eesti tervishoiu jaoks väga oluline ehitusprojekt, millega paranevad tervikuna laste ravi võimalused Eestis. Saame nii väikestele kui suurtele patsientidele pakkuda kaasaegsemat ja meeldivamat ravikeskkonda ning tervishoiutöötajatele paremaid olme- ja töötingimusi. See on olnud vajalik investeering inimeste heaolusse ja tervisesse.”
Maarjamõisa III ehitusjärgu käigus rajatud sirelililla tunnusvärviga M-korpus ehk lastehaigla on kuue maapealse korrusega, kuhu kolitakse senisest N. Lunini tänava majast. „Laste ravi koondub nüüd L. Puusepa 8 aktiivravikeskusse, kus on kättesaadavad kõik Kliinikumis kasutusel olevad kõrgtehnoloogilised tervishoiuteenused. Uues lastehaiglas on Eesti kaasaegseimad tingimused laste haiglaraviks, samuti päevaraviks ja ambulatoorsete vastuvõttude jaoks. Oluliselt paraneb ka koostöö teiste erialadega. See on väga oluline, kuna Kliinikumis ravitakse muuhulgas Eesti kõige keerulisemaid juhtumeid, mille puhul võib aeg olla kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel on rajatud ka lasteintensiivravi ning vastsündinute osakonna palatid kolmandale korrusele, kus neil on otseühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab kiirelt üleviimist lastehaiglasse,“ tutvustas Kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik. Ta lisas, et esimesena Eestis on laste 3. astme intensiivravipalatid ühekohalised, kus väikesed patsiendid koos oma vanemaga privaatselt viibida saavad. „Heas koostöös projekteerijaga püüdsime arvestada patsiendisõbralikkusega kõigis võimalikes nüanssides – nii näiteks saavad väikesed patsiendid end rõõmustada valides ise oma palatile aknavalgustust. Lapsesõbralikku sisearhitektuuri rikastab ka lastehaigla seintelt avanev „Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“ võlumaailm koos põnevate ja salapäraste tegelastega, mille loojateks disainistuudio Unt/Tammik koos illustraator Marju Tammikuga,“ rääkis Kivastik.
Uus C-korpus on ehitatud endise hoone asemel, milleks vana hoonetiib esmalt lammutati. Meresinise tunnusvärviga uude neljakorruselisse haiglakorpusesse kolib kõrvakliinik senisest J. Kuperjanovi majast, uued ja avarad ruumid saavad endale ka näo- ja lõualuudekirurgia osakond ning naistekliiniku perekeskus. Samuti alustab tööd innovaatiline operatsiooniplokk, kus ravitakse nii päevakirurgia kui ka statsionaarset ravi vajavaid patsiente. Uued operatsioonitoad on varustatud lähimaade moodsaima tehnikaga,“ kirjeldas Toomas Kivastik.
M-korpuse brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2 ning C-korpusel 13 600m2. Hoonete ehitusprojekti koostasid Sweco Projekt AS ja AW2 Architects OY Eesti filiaal. Ehituse peatöövõtja oli AS Nordecon koos OÜ Embach Ehitusega.
„Kliinikumi uute korpuste ehitus läbi kolme aasta sattus täiesti erakordsesse ajastusse, mil oleme üheskoos pistnud rinda koroonapandeemia, ehitusmaterjalide tarnekriisi ja Ukraina sõja mõjudega. Ometi, just sedavõrd palju kui maailm on selle aja jooksul muutunud, samavõrra on paigas olnud selle projekti kese – luua väikestele patsientidele, nende peredele ja meedikutele suurepärane keskkond raviks ja tervenemiseks. Täname võimaluse eest sellesse panustada,“ sõnas Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.
Uute ravikorpuste kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames.
Uusi ravikorpusi tutvustavat videoklippi saab vaadata Nordeconi Youtube kanalil.
